– Milton Erickson

Iga inimese maailmakaart on sama unikaalne, kui unikaalne on tema sõrmejälg.

     Kahte samasugust inimest ei ole olemas. Ei ole olemas kahte inimest, kes saaksid ühest ja samast lausest ühtemoodi aru.  Suheldes inimestega, sa püüad mitte ära mahutada neid sinu ettekujutusse sellest, millised nad peaksid olema.

– Virginia Satir

Ma tahan, et te tunneksite elevust selle üle kes te olete, mis te olete,  mis on teil olemas ja mis teil veel võib olla.

     Ma tahan innustada teid nii, et te näeksite oma võimalust minna palju kaugemale sellest kohast, kus te olete praegu.

– Tony Robbins

Miks inimesed püsivad ebarahuldavates suhetes, ei paranda olukorda töötades välja uut lahendust ega lõpeta seda ja ei liigu edasi?

     Sellepärast, et nad teavad, et muudatused toovad teadmatust ja enamus inimestest usub, et teadmatus on palju valusam, kui nende praegune seisund ja varem läbi elatud kogemus.

– Carl Jung

Vead on lõpude lõpus tõe aluseks ja kui inimene ei tea millega on tegemist,...

     siis vähemalt tema teadmine suureneb, kui ta teab millega tal tegu ei ole.

– Carl Jung

Kahe isiksuse kohtumine on nagu kahe keemilise aine kontakt:

     kui tekib mingi reaktsioon, mõlemad muutuvad.

– Milton Erickson

Elu ei ole midagi sellist, millele saab anda vastust täna.

     Te peate nautima ootamise protsessi, iseendaks saamise protsessi. Ei ole suuremat rõõmu, kui külvata lillede seemneid ja vaadata millised lilled nendest kasvavad.

– Virginia Satir

Eneseväärikuse tunne võib õitseda ainult sellises atmosfääris, kus väärtustatakse individuaalseid erisusi:...

     aktsepteerikatse vigu, suhtlus on avatud, reeglid on paindlikud - atmosfäär, mida võib leida hoolitsevas perekonnas.

– Albert Ellis

Inimesed võivad ratsionaalselt otsustada, et pikaajalised suhted võtavad liiga palju aega ja pingutusi...

     ja nad hea meelega teeksid midagi muud. Aga enamus nendest inimestest kardavad hülgamist.

– Carl Rogers

Me arvame, et kuulame, aga väga harva me kuulame tõelise arusaamise, empaatiaga.

     Aga sellise väga spetsiifilise tüübi kuulamine on üks kõige võimsamatest muutmise jõududest, mida ma tean.

Kliendi mõtlemispiinad

Klient astus uksest sisse juba „lahtise sahtliga“: „Teate, ma jälle mõtlesin, kas kolida kokku või lahku."

    Mida rohkem ma sellele mõtlen, seda keerulisemaks see minu jaoks muutub. Sellele mõeldes avastan ma iga kord uusi poolt- ja vastuargumente, leiutan erinevaid mõttekäike ja saan ootamatuid tulemusi. Oma südame poole pöördudes, saan mitmeti tõlgendatava vastuse stiilis „vau, kui tore oleks kokku jääda“, ja samal ajal kruvib mind üles mõte et „kui kerge mul (südamel) lahkumineku korral oleks ” … Ma küll küsisin sõbra käest ka, kuid tema omas asjast mingit kolmandat versiooni.“ Ütlesin, et alustuseks tuleb kokku lugeda, mitu korda ta sellele teemale on jõudnud mõelda, milline kord oli kasulikum ja milline oli üsna mõttetu. Seejärel palusin hinnata kõige targemat või värskemat mõtet kõikidest seda teemat puudutavatest mõtlemiskordadest. Selle osa lõpetuseks palusin tal hinnata, kas antud teemale mõeldes iga kord uute mõttekäikude lisandumine aitab tal õiget suunda leida või on ta endiselt teede labürindis end kaotamas. Oli näha, et ta hakkas kriitilisemalt hindama enda „sahtli sisuga mängimist“. Järgmise sammuna hakkasime temaga arutama sisulist poolt.

Konfliktid peres

Klient tuleb vastuvõtule ja ütleb, et tal on oma teise poolega pidevalt konfliktid , mis kulgevad väga emotsionaalselt ja kurnavad teda.

    Vastuseks terapeudi palvele, kirjeldada üht konflikti, tuleb tempokas ja veidi sarkastilise näoilmega illustreeritud kirjeldus stiilis „see kõik algab minu jaoks tavaliselt ootamatult ja konkreetne põhjus pole siin üleüldse tähtis. Noh näiteks üks viimastest konfliktidest, kus naine hakkas taas karjuma, et kõik on ära tüüdanud ja keegi ei taha midagi teha … Ma olin täiesti rusutud ja ei teadnud, kuidas teda maha rahustada, sest pidin samal ajal ühte tööd lõpetama ja tundsin, et see mul ei õnnestu ning võin seetõttu järgmisel päeval ülemuselt peapesu saada … Ma läksin samuti endast välja ja ütlesin vastu … vist veidi teravalt … igatahes oli terve õhtu taas rikutud …“. Kui tegemist on konfliktiga, siis seda tunnetatakse kehaga, kui aga selle üle „targutatakse“, siis selles ei osale keha ja tegemist on sümboliga konflikti teemal. Mõtted ja keha – kaks lahutamatut osa protsessist (kogemusest). Protsess peab olema lukustatud keha tunnetusele, vastasel juhul suur osa NLP tehnikatest jääb kliendi jaoks kättesaamatuks. Inimeste probleem seisneb selles, et nad ei tunneta, vaid jutustavad, analüüsivad, targutavad … nad asendavad kogemuse läbielamise üksnes kogemusest rääkimisega. Sõnad, mis aitavad seda märgata, on järgmised: „tõenäoliselt“, „võimalik, et“, „võiks öelda“, „minu meelest“ jne. Näiteks, „ma leian, et vastus võiks olla siin järgmine ...“. Terapeudi jaoks on siin põhiküsimus, kuidas leida sobivad sõnad ja laused, mis sunnivad klienti protsessi läbi elama.

Mida minevikust appi võtta?

Oma kaasaga pidevalt tülitseva kliendi mure seisnes „vale minevikukogemuse“ välja võtmises hetkel, kui ta mõtiskles enda probleemi lahenduste üle.

    Nimelt oli klient kõrvalt näinud, kuidas tema sõber lahkuminekut üle elas ning ütles endale samal ajal: „Ma ei taha, et minuga selline õudus juhtuks. Ma ei taha selliselt piinelda ja põdeda. Ma ei ela seda üle …” Minu juurde tulles küsis ta endalt: „Mida ma peaksin tegema, sest nüüd koputas analoogne sündmus ka minu uksele?“ Otsides kramplikult olukorrast väljapääsu, leidis ta aga üles „omaenda sõnumi sõbra lahkumineku kogemuse kohta”, mille ta tookord oma mällu oli paigutanud. Nüüd oli tal endal võimalus sõbrale jagatud õpetusi praktikas läbi proovida. Ta ei olnud selle üle sugugi vaimustuses, kuna meelde tulid kõik tema enda sõjakad ütlused, mida kõike sõber pidi lahkumineku käigus kuulda võtma ja korda saatma. Nüüd, endale otsa vaadates, sai klient aru, et ta ise pole võimeline kõiki neid soovitusi oma elus rakendama. Küsisingi ta käest: „Kui sa saaks minna taas minevikku, teades tolle sõnumi tähtsust antud hetkel sinu enda jaoks, siis mida sa oleksid endale öelnud, teades, et ükskord läheb ka sul seda sõnumit vaja?”. Ta vastas, et arvatavasti ta oleks jätnud endale meelde mõne parema ja kasulikuma sõnumi ja oleks tõenäoliselt kulutanud veidi rohkem aega, mõeldes läbi, kas too sõnum tulevikus teda aitab või mitte.

Neiu, kes koges enda tunnete rikkust tänu oma poisile.

Neiu mure oma suhte pärast: “Mu poiss ütles, et ei taha enam minuga kohtuda. Mina hakkasin selle peale nutma ning tundsin end mahajäetuna ja petetuna. Tajusin, et see on kõige õigem käitumisviis sellise uudise korral.

    Ma ei kuule ju selliseid halbu asju iga päev ja ma käitusin loomulikult nii, nagu minu keha ja mõistus mulle ette ütles. Mul hakkas küll veidike kergem, kuid siis tuli kibestumus ja soov teha sõbrale midagi halba. Tahtsin teha nii, et ta mõistaks, kui valesti ta käitus, mida ta kaotas ja veidikese piinlemise tulemusena saaks „oma eksimusest” aru ja prooviks minu juurde tagasi tulla. Ning siis ma muidugi näitan kui palju piinu ta mulle valmistas ning kui ta tunneb end juba piisavalt süüdi, siis me lepime tõenäoliselt ära ja ta teab elu lõpuni, et minuga ei tohi nii käituda … Miks ta vaatamata minu pisaratele siiani aru ei saa, et tegi vea?? Millal ta nüüd minuga ühendust võtab ja andestust palub? Ma ei jõua ära oodata …“ Mis siis öelda neiule tema emotsionaalse mõtiskluse peale? Mingis mõttes õnnelik inimene. Kogu oma õnnetuse juures siiski õnnelik. Paljud inimesed muutuvad elu karmide kogemuste tõttu tundetuks või kogevad tugevaid tundeid hoopis mitte seal, kus tahaks. Neiu aga kogeb tuhandeid tugevaid (küll samaaegselt vasturääkivaid) tundeid – kurbust, viha, pettumist, jne. Ta muidugi ise ei taju, et on mõnes mõttes õnnelik, kuna teda on õpetatud, et need tunded, mida ta nüüd kogeb, on halvad. Vaevalt on õige soovitada selliste tunnete iseendale tekitamist „üksnes üleelamiseks“ mingil tühisel pinnal, et oma elu värskendada. Samas on kindlasti õige õppida neid ära kasutama, kui nad mingil põhjusel on juba tekkinud, ja veel selliselt, et minimaalselt kahjustaks nii ennast kui teisi. Siin tekkinud tunnetele uue lähtepunkti leidmine ongi esimene samm, millele järgneks ka alternatiivne tegutsemine.

Noormees tahaks tutvumiste loomisel rohkem enesekindlust ja vähem eksimusi

Tuli minu juurde noormees, kes oli suhete loomisel ebakindel ja sõprade soovitused a´la „võta sisepidurite maandajat ehk alkoholi“ või „räägi naljakas lugu“, ei toiminud eriti. Vaatame koos „noormeeste teemat“ – formuleerisin ma tema mure vastava nimetusega mõtteskeemiks.

    Noormehe käest küsida - kuidas saada tuttavaks ja võita tütarlapse tähelepanu – tundus mulle mõttetu, sest psühholoogiast teadis ta vähe ja kui tal endal isegi oli juhuslikult mõni õnnestumise kogemus, siis polnud see ilmselt tema enda jaoks veel vajalikul määral arusaadav. Noormees küsis instruktsiooni, mis oleks universaalne, kuigi me teame, et selliseid pole olemas. Kuidas aga juhtida tema tähelepanu vajalikele asjadele, tõmmates samal ajal tähelepanu eemale nendest, mis ajavad teda ummikusse? Ehk, milline oleks mõtteskeemi alguse õige lähtepunkt, mis tähendaks õiget arusaamist millest mõelda ja kuidas võiks rikastada tema mõtteskeemi tervikuna. Isegi individuaalsusega seotud asjaolusid teadmata (kõik suhted inimeste vahel on unikaalsed), saame mõtteskeemile lähtepunktina paigutada usalduse tekkimise, mis avab uksed edasiseks suhtlemiseks. Järgmisena tuleb üle vaadata noormehe mõttekaardil olevad „neiu usalduse võitmise“ tehnikad. Me teame, et mõnel on see iseenesest töötav instrument, teisel seevastu on vastav mõtteskeem täis imelikke pilke, labaseid fraase ja ehmatavalt demonstratiivset matcho’likkust või vastupidi, null pilke ja fraase ning „mehelikkuse ärkamise“ abiliseks on alkohol. Seejuures võivad pisiasjad jääda läbi mõtlemata. Näiteks esimene puudutus – mõtteskeemil on see kas ületähtsustatud või hoopis olematuks tehtud – mis tulemusena võib väljenduda kohmaka ja mitteveenvana jne. Miks nii palju „prügi“ juba looduse poolt paika pandud põhiskeemile?

Ühe paari uskumused pereasjadest ja paarisuhetest

Üks paar astus sisse oma murega, mida väljendas küsimustega: „Miks me, otsustades alustada kooselu terveks eluks, leiame mingi aja pärast, et „see polnud see”? Miks see, mis algul tundus kõiki nii ilus, on ükspäev muutunud inetuks? Miks kired ja tunded, mis algul ajasid meid kokku, ajavad meid nüüd vastassuunas laiali?“

    Üks olulistest põhjustest, ütlesin ma neile, on meie „uskumuste konflikt”. Aeg kulgeb ja me avastame paarisuhetes aina rohkem ja rohkem kohti, kus meie tõekspidamised, hoiakud ja arvamused ei leia ühist kokkupuudet. Mingi aeg me lepime sellega, aga mingist ajast purskab see nagu vulkaan meist välja, vahest tahtmatult ka meie enda jaoks. Põhjus pole siin enam nii oluline. Tulemus, mida lõpus sõnastatakse on: „Iseloomud ei sobinud ”, „Temaga on igav”, „Talle oli antud aega enda muutmiseks, kuid ta ei teinud selle heaks midagi, et hoida meie suhet”. Kõik need väljendid on täis uskumuste vastuolusid ja kõige huvitavam on see, et te mõlemad leiate sisemuses, et teil on õigus. Aeg-ajalt võib-olla kõlab ütlus: „Jah, temal on õigus”, kuid ka see võib olla mitte sisuline nõusolek teise inimese seisukohaga, vaid pigem soov teda kinni hoida, temaga veel kokku jääda, vaatamata tekkinud uskumuste erinevustele.