Hiljuti kuulasin kahe sõbranna jutu: „Kuule see Jaan on täielik psycho. Ta kogu aeg teeb Siiri maha. Ja kui midagi on, siis käratab nii, et mina oleks küll sealt esimesel võimalusel ära jalutanud. Kuidas Siiri teda küll kannatab…“. „Eks ta natuke nähvab ka vastu…. Aga ära ei lähe. Näe, tegid juba teise lapse valmis. Järelikult on kõik hästi!“.

Ei ole hästi. Perekond, mis baseerub üksteise mahategemisele kas kahe või ühepoolselt ei pea kaua vastu. Rahulolematus, mis paistab välja ka kolmandatele isikutele, sööb suhet seest poolt. Ühel päeval kannatus saab otsa. Suhe varem või hiljem puruneb.

Ideaalne suhe sisaldab endas sünergeetilisi protsesse. Inimese keeles on see 1+1=3, mis tähendab, et suhe peab arendama isikuid ja andma igale partnerile juurde, toetama iga partneri arengut, unistuste ja plaanide teostamist, heaolu. Juhul, kui suhe pärsib ühte või teist partnerit või mõjutab teda negatiivselt, astub ta enesehävitamise teele. Kuidas siis ennast aidata, kui oled avastanud, et Sinu partner muudkui kurdab, kui halb elu tal Sinuga on?

Kõigepealt on tarvis aru saada, miks partner seda teeb. Selleks on mitu erinevat põhjust:

1. Partneril on madal enesehinnag. Sageli on tal siiras vajadus võrrelda ennast teiste inimestega, mille kaudu saab ta pidevat tagasisidet, et need teised on ikkagi paremad. Tema psüühika ei kannata seda ja ta hakkab otsima enesepäästmise teid. Alandades teisi, tundub talle enese pilt kuidagi parem. Seda teekonda valib ta intuitiivselt ja ilma igasuguse tagamõtteta teha teisele haiget. Kuid sageli juhtub nii, et enesepäästmise tööriistaks osutuvad ikka kõige lähedasemad inimesed – elukaaslane, sõber jne…

2. See on lihtsalt tobe muster rääkida lähedase inimese vigadest. Enamasti inimesed ei anna endale aru, kuidas peab käituma ühes või teises situatsioonis. Nad lihtsalt käituvad nii, sest nii on õige. Seda enam, et paljudel ei jätku empaatilisi oskusi tunnetada, et partner võib saada haiget sellest, et teine osapool lihtsat kurdab oma elu üle. Kuid reaalsus on see, et erinevad inimesed korjavad kusagilt erinevaid mustreid, kuidas pidada sotsiaalseid vestlusi. On võimalik, et viimane on lapsepõlvest üle võetud, kuidas ema-isa sõpradega suhtlesid või on filmidest salvestatud…. Ja vahetevahel osutuvad need käitumismustrid positiivseteks ja mõlema osapoole jaoks arendavateks ja võib juhtuda ka nii, et üks või teine käitumisakt viib teise poole hoopis rahulolematuse seisundisse.

3. See on veel üks kanal, mille kaudu püütakse anda tagasisidet partnerile. Kohtudes, kaks inimesed hakkavad kompama üksteist mitte just füüsilises (ka seda), kuid lingvistilises mõttes. Otsitakse sõnu, teid, viise, kuidas saab üksteisega rääkida. Kombatakse stiili, tooni, ka teemasid, millest võib rääkida ja millest mitte. Kõike seda proovitakse läbi teha kogemuslikul viisil. Enamasti teevad inimesed seda üsna intuitiivselt ilma, et need protsessid oleksid teadvustatud. Tulemusena paarid väga hästi teavad, mida üks või teine võib öelda, milliseid teemasid tohib torkida ja millist reaktsiooni on oodata ühe või teise teema puudutamisel. Tugevate reaktsioonide või totaalse ignoreerimise puhul proovitud viise välditakse ja otsitakse uusi. Kuna aga tagasiside osas on paljud inimesed enamjaolt väga kriitilised, mis tähendab, et inimesed ei kannata nendele suunatud kriitikat, siis teisele poolele ei jää muud üle, kui otsida veel ja veel uusi kanaleid, et siiski kuidagi mõjutada rahulolematust tekitavat partneri käitumist. Võõraste inimeste juuresolek leehendab olukorda ja kõike keeratakse naljaks, mis omakorda jätab positiivse mulje valitud viisi kasutamisest.

Madala enesehinnaguga inimene vajab ravi. Õnneks tänapäeva psühhoteraapia on hästi arenenud ja lühikese kuuri tulemusena tunneb inimene ennast palju paremini. Ei pea tablette neelama ega haiglavoodit kasutama. Mida sellejuures saab teha lähedane inimene? Tagada turvalist keskkonda, kus mõlemad osapooled tunnevad ennast turvalisena, austatud, väärtustatud. Ei tasu vastata samaga, kui kuuled süüdistusi. Tuleb aidata teisele poolele leida konstruktiivne viis eneseväljendamiseks ja positiivse tagasiside saamiseks.

Harjumuse puhul vahest piisab sellest, et lihtsalt rääkida partneriga. Rääkida, kuidas tema sõnad Sinule mõjuvad ja mida Sa tunned seejuures. Aga ära Sa oota, et ta ühekorraga muudab ennast. Järgmiste külaliste tulekuks teema võib olla unustatud või süüdistuse põhjuseks leitud teine. Igasuguste mustrite muutmiseks vajab partner aega ja Sinu abi ning toetust. Kiida teda selle eest, kui ta ei laida Sind mõni kord või hästi valitud positiivse teema eest.

Kõige selle juures ei tasu alahinnata kolmanda punkti mõjuvõimu. Igal juhul tuleks vaadata peeglisse – kas Sina oled oma partneri uhkus? Milliste Sinu tegude pärast võiks ta kiita Sind? Kui ta võrdleb Sind oma sõprade naistega, siis mille poolest oled Sa etem neist ja mis on Sinu puhul arendamist väärt? Sageli on need elementaarsed sotsiaalse rolliga seotud ootused, mis jäävad realiseerimata ning tekitavad rahulolematust partneris ja soovi olukorda parandada (staatus, puhtus, söögitegemine, lastekasvatamine ja nende eest hoolitsemine…). Nii oma mees võib kiruda naise oskuste üle näiteks kodu eest hoolitsemise alal, kui sõbral on alati puhas, aga neil endil on krooniline korralagedus. Või naine ei oska ja ei taha valmistada sööki, kuigi on veetnud terve päeva kodus. Või sõpradel on sõnakuulekad (kasvatatud) lapsed, aga endil lapsed alalõpmata teevad pahandusi jne.

Strateegia, mis töötab alati hästi – rääkida oma partneriga ootustest. Millised sotsiaalsed ootused on esitatud partnerile ja millist nägemust paarilise rollile ta kannab endas. Läbi suhtlemise võib selgusele jõuda, milliste ootustega Sa ise arvestad ja oled valmis arendama endas ja millised ei tule kõne allagi. Suhete selgus on otse tee harmooniale ja rahulolule.

© 2017 MetaProfit

logo-footer

Tel: 646 13 80, paarisuhted.ee, info@paarisuhted.ee

Madara tn. 29, 10612 Tallinn