MILLISED NÕUSTAMISE VORMID ON OLEMAS?

  • Konsultatsioon – puutudes kokku probleemiga või lahendamata küsimusega vajame me sageli nõu. Tihti on nii, et väike nõuanne aitab iseseisvalt edasi liikuda, kuid on ka olukordi, kus mitmed teemad on kuhjunud ja nende lahti arutamine nõuab rohkem panustamist. Sellepärast peab valmis olema, et mitme probleemi korral võib osutuda vajalikuks nõustamine, mis on pikem protsess. Konsultatsiooni eesmärk on anda nõu ühe või teise olukorra parandamiseks.
  • Nõustamine ja paarinõustamine – nõustamine on pikem protsess, mis võib olla ühe –  või mitmekordne. Siin on tähtis algus – probleemi või murekoha lahti rääkimine, oma nägemuse ja arusaamise igakülgne välja toomine. See võib jääda ühepoolseks ehk ühe partneri nõustamiseks. Sel juhul saab kujundada ühepoolset selgemat nägemust ja seisukohta tekkinud olukorra kohta. Paarinõustamise korral tuleb olla valmis kuulama nii ennast kui ka teist poolt. Asjade arutamise eesmärk on leida tee, mis mõlemale poolele oleks vastuvõetav ja tekiks valmisolek sellel teel edasi liikuda. Siinkohal on esimese paarinõustamise eesmärk just erimeelsustest rääkimine ning arusaamine, kuidas üht või teist asja näha ning teine samm on – kuidas selle tulemusena edasi koos toimida.
  • Paariteraapia – tegemist on sügavate ja partnerite sees peituvate vastuoludega, millest ei ole olnud võimalik erinevatel põhjustel koos juttu teha või selle üritamine lõppes tulutult. Sageli on vastuolud olnud pikemat aega, on kuhjunud erinevad seotud teemad, mis ongi viinud kriisini suhetes. Tuleb olla nii palju aus iseenda vastu, et näha sisemist soovi kriisi koos lahendada, mitte taandada protsessi „teise destruktiivse käitumise“ parandamisele.
  • Koolitus – vahel puuduvad meil teadmised ja oskused üht või teist olukorda ise paremini juhtida. Sageli vajatakse enesejuhtimise nippe, sõnalist vilumust, teise emotsioonide rahustamist, enda pehme kehtestamise tehnikaid jne. Siin tuleb mõelda koolitusele, sh. individuaalkoolitusele ja lühikoolitusele.

Nõustamise valdkonnad

Isikliku elu probleemid

Meid ohustavad „tuhat ja üks ahvatlust“ elus ja tehes valikuid, me tihti ei tea, mida need kaasa toovad… Näiteks: töö, mis imeb meid energiast tühjaks, ekslikult valitud eriala, mis ei too kaasa vajalikku rahulolu, ülemäärane stress ja kaotatud sisemine tasakaal, nõrk sisemine eneseväärtustamine, mis lubab teistele „sõita minust üle ja kamandada minu elu üle“, jne. Vahel öeldakse, et inimene ongi vastuolude ning sisemiste konfliktide pundar ja elu peamine ülesanne ongi see lahti arutada. Kuidas seda teha nii, et jääks rohkem võimalusi elu nautida, mitte selle üle kurvastada, ongi inimeste üks peamisi sihte. Mismoodi elada nii, et päike oleks rohkem väljas, kui siiani on olnud…

Peresisesed probleemid

Peresuhetes inimesed lahendavad pidevalt esilekerkinud probleeme aga üldjuhul hoitakse need vaos ja ei lubata probleemidel meie üle võimu võtta. Sageli aga juhtub nii, et probleeme tekib juurde kiiremini, kui neid jõutakse lahendada. Sel juhul hakkavad probleemid kuhjuma ja see hakkab lõhkuma meie sisemist tasakaalu. Mingist hetkest muutub probleemidele kuluv energia nii suureks, et hakkab „lammutama“ suhteid ja toimetulekut. Kuigi inimesed üritavad viimase hetkeni ise kontrolli probleemide lahendamise üle säilitada, ei ole tark lubada neil lõpmatult kuhjuda ja kooselu ohtu seada…

Paarisuhted ja kriisid

Suhted ei ole kunagi ühtemoodi püsivad, sest inimestel muutuvad eelistused, mõtted kooselust ja nõuded selle suhtes. Ühel päeval võime avastada, et suhe „ei ole enam see“ ja avastame end dilemma ees – kas leppida sellega või mitte. Võime üllatusega avastada, et meie teine pool annab (tungivalt) märku suhte renoveerimise vajadusest. Kuna me sageli ei lepi suhte muutusega, tekivadki kriisid suhetes. Iga kriis on mõttekoht – mida teha edasi? Mis suunas ühiselt liikuda? Millised on uued pidepunktid, millele tugineda, et suhe saaks kriisist üle…

Konfliktid

Konfliktidel on juba ammusest ajast kaks olulist sõnumit – esimene on konflikti ristmikuni jõudmine ja sisemine valmisolek selleks, et vastuolud põrkavad kokku ja teine – et vaid põrgates kokku, saamegi me edasi liikuda seejuures sageli ka teadmata, kas asjad lähevad paremaks või mitte. Just selline nägemus, et konflikt võib olla elu jõuallikas, annab lootust selle läbimisel jõuda paremate suheteni. Samas inimesed sisemiselt kardavad konflikte, sest emotsioonid on sel hetkel nii üleval ja „inetused tulevad kilodena, mitte grammidena“. Hirm näha teist poolt sellisena, nagu kunagi varem ei ole nähtud ja ise näidata end „mürki täis olendina“ ei rõõmusta vast kedagi. On selge, et tagasi me „endist pilti“ enam ei saa ja suhted peale esimest konflikti ei ole enam päris need, mis olid varem. Kuidas aga paremini toimida konfliktis? Mida me ei tohi mingil juhul teha ja millisteks me oleme võimelised konflikte kujundama, et edaspidi oleks meil julgust sellesse ossa meie elust suhtuda rahulikult…

Suhtlemisraskused

Need tekivad siis, kui me avastame, et teine pool ei mõista meid ja meie teda. Vahel me ei leia õigeid sõnu ja mõned olulised teemad jäävadki lahti rääkimata. Iga tundliku teema avamisel otsime sobivaid sõnu, kuid risk komistada valesti mõistmisele teeb meid liiga ettevaatlikuks. Vastureaktsioonid on vahel sellised, mida me ei oodanud suhtlust alustades ning eeldades, et teine pool saab koheselt aru, mida me tegelikult öelda tahame. Sõnadel on suur võim meie üle – õige ja õigeaegne sõna tugevdab suhteid ja keegi ei soovi vastupidist. Teisele inimesele märkuse tegemine või sügava rahulolematuse väljendamine õigete sõnade abil toimib pehmemini ning seetõttu annab ka rohkem ruumi teema lahti rääkimiseks. Rääkimine on sageli ainuke viis probleemide lahendamiseks ja mitterääkimine on vaid lõpmatult kuhjuvate kitsaskohtade üleval hoidmine. Paljud suhtlemisraskused on tegelikult vaid meie vähene oskus tundlikele teemadele õige lahendusviis leida…

Toimetuleku raskused

Paarisuhted sõltuvad pere tugevusest ja see omakorda tähendab, et terve pere on koht, kus ka suhted on terved (või nagu lillevaas, kus suhted õitsevad). Pereelus toimetulek ei ole alati igapäevaselt ühesugune ja meie panustamisvajadus võib ületada meie sisemisi ressursse. Haigused, laste kasvamine, majanduslikud raskused jm. teemad võivad oluliselt halvendada pere toimetulekut ja nende foonil võivad ka suhted olla kahjustatud. Meil on peres mitmesuguseid funktsioone ja perel endas on 6 põhivajadust, mida iga terve pere üritab tagada, et olla terve. Kui hästi aga meil õnnestub tervet perekeskkonda üleval hoida, mismoodi toimida toimetuleku raskustega ja spetsiifiliste probleemidega, et ka suhetel oleks piisavalt ruumi jääda tugevateks…

REGISTREERU NÕUSTAMISELE